Hulgamäärus

Enamasti meeldib mulle raamatuid lugeda, kuigi seda mõnede arust liigagi palju. Mõnede arust on see veidi imelik, teised aga peavad seda sootuks imekunstiks. Mind ei huvita see kõik muidugi karvavõrdki, see innustab ainult rohkem raamatuid lugema. Vähemalt ei sega nad mind ülearu palju, ehkki ma neid sugugi ei kannata.

Moraalne jutt.

Kord, kui ma läksin klassiga Jurmala veeparki ekskursioonile, oli seal üks pikk punane toru, millest ma olin ka enne mõnda juttu kuulnud. Seadsin selle oma esimeseks sihtmärgiks veekeskuses.
Algus polnud üldse jube, seejärel aga tõusis kiirus ligi 50km/h. Vesi pritsis näkku, nii et näha polnud midagi. Ilmnes, et elamus oli küll uus, aga sinna torusse uuesti enam küll siseneda ei tahtnud.

Romaan vs. jutustus.

Romaan:
1)Pikk ja põhjalik sündmustik.
2)Tuleb ette raskusi, samas kui tunded segavad nende ületamist.
3)Arvukas ja värviline.
4)Laiaulatuslik miljöö.
5)A.Dumas; J.R.R.Tolkien; A.Conan-Doyle; C.Dickens; M.de Cervantes; L.Tolstoi; E.Hemingway; A.Christie; H.de Balzac; A.H Tammsaare

Jutustus:
1)On ulatuslikum, kui novell ja tagasihoidliku, kui romaan. Sündmustik on romaani ja novelli vahepeal.
2)Ei keskendu peamiselt ühele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pngestatud nagu novellis.
3)Tegelasi kujutatakse jutustuses arengus.
4)Hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
5)Jack London; Mati Unt.

< href="http://

Loetavamaid romaanikirjanikke

Erik Tohvri
"Kodumaja"
"Lepavere mõis"
"Elutöö"


Charles Dickens
"Pickwick-klubi järelejäänud paberid"
"Nicholas Nickleby elu ja seiklused"
"Barnaby Rudge"



John Ronald Reuel Tolkien
"Kääbik"
"Sõrmuste Isand"
"Silmarillion"


A.H.Tammsaare
"Mäetaguse vanad"
"Käbe-Kaarli noor naine"
"Kaks paari ja üksainus"


Mitmeköitelisi romaanisarju nimetatakse di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne.

Romaan muutus kõig populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.

Arengu- ja juhtumusromaanid erinevad teineteisest selle poolest, et arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe, aga juhtumusromaanides liigutakse otsekui mööda pealispinda.

Mina olen lugenud ulme-, sõja-, seiklus-, ajaloo-, ja kriminaalromaane.

............................................................................

Romaanid on:jutustavad, ulatuslikud, proosavormis, mitmeplaanilises tegevustikus, probleemirohked, arvuka tegelaskonnaga, keeruka sündmustikuga, pikka ajavahemikku kujutavad.

Harjutus 2

1)Suurte kõrvadega mees hakkas kõvasti ja valesti kulunud viisi laulma.
2)Väike pirtsakas naabritüdruk nosis riidekapi taga punast ussitanud õuna.
3)Väga väsinud näoga õpetaja pani onu Juhani juurde jooksu.
4)Pikajuukseline müüjanna hakkas varahommikul prantsusekeelset teksti lugema õppima.
5)Surmani hirmunud hallitriibuline kassipoeg lasi jalga.
6)Tigeda näoga priske ülemus pani puruksrebitud paberitüki ulmelise kiirusega pintslisse.
7)Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu.
8)Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas kähku rebase eest varvast.
9)Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10) Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt uue võtte teha.

Harjutus

Hommikul käib inimestel tavaliselt ärkamine aegamisi. Kõigepealt tavaliselt, kui silmad lahti tehakse, põrnitsetakse altkulmu kella. Seejärel haigutatakse avasui, nii, et hädavaevu võib veel uskuda, et need lõuad veel kunagi kokku tagasi lähevad. Tasapisi hakatakse voodist tõusma, pidevalt vilksamisi kella vaadates. Niimoodi hakkab millalgi kiire, ja siis tõustakse juba ärevil olles üles. Ilmaaegu hakatakse aega raiskama mõttetute tegemiste peale, kuni kiireks läheb. Kui juba kiire on, hakatakse kobamisi mitut asja korraga tegema, iseeneselegi märkamatult, lausa instinktiivselt. Vahepeal vaadatakse muidugi uuesti umbusklikult kella. Järgemööda hakkab inimene hommikul lõpuks maast lahti saama, endiselt padjaga käsikäes. Täiesti omaette juhtub, et inimene leiab end uuesti voodil lamamas, ise mitte mäletades, kuidas ta sinna sai. Siis joostakse uksest välja ja pannakse ühtevalu mööda tänavat ajama, nii et keel ripakil.

Kuulsamaid eeposi

"Gilgameš"-Sumeri-e.m.a
"Ilias" ja "Odüsseia"- e.m.a
"Beowulf"-anglosaksi-8.saj.
"Rolandi laul"-Prantsuse-12.saj.
"Laul minu Cidist"-Hispaania-12.saj.
"Nibelungide laul"-Saksamaa-13.saj.
"Lugu Igori sõjaretkest"-Venemaa-19.saj
"Kalevipoeg"-Eesti-19.saj.
"Kalevala"-Soome-19.saj.

Pilt aadressilt Wikipedia.ee

Postimehe esimene teretamine!

Tere, armas Eesti rahvas.
Mina, Pärnu Postimees
kuulutama olen valvas,
kõik, mis sünnib ilma sees,
annan teada sulle heaks,
et ka sinu rahvas teaks,
kuidas kõik maailma maad
elavad ja teevad.

Äravalitud kulutused,
riigi käsud, seadused,
sündinud asjad, mälestused,
ka kõik teised teadused
sündinud siin,ehk teises riigis
saad siin leida nende liigis,
mis see kiri teada annab,
talumehe kätte kannab.

Kirikutest, laste koolist,
põllutööst ja -harimisest,
mitmest asjast, igalt poolt,
elajate kasvatusest,
nende tervisest, arstirohtudest,
häda ajal abinõu,
lugedes sa leiad siit,
Aga mitte halba nõu.

Andku nüüd siis jumal sull'
head meelt ja mõistust ka,
toidu, rõõmu, toidust küll,
saab elu elada.
Jumal saatku armu ta,
(Seda pean soovima)
et kui korra sõbraks saame-
hästi kauaks sõbraks jääme-.

Uus

Uus blogi